E AINED ÕPILASE IGAPÄEVA ELUS MAIUSTUSTE JA VAHEPALADE NÄOL - PDF

Description
Jüri Gümnaasium E AINED ÕPILASE IGAPÄEVA ELUS MAIUSTUSTE JA VAHEPALADE NÄOL Uurimistöö Koostaja: Joonatan Liivamägi 11.ki klass Juhendaja: õp Maarika Avloi Jüri SISUKORD 1.SISUKORD SISSEJUHATUS...4

Please download to get full document.

View again

of 26
All materials on our website are shared by users. If you have any questions about copyright issues, please report us to resolve them. We are always happy to assist you.
Information
Category:

Legal forms

Publish on:

Views: 20 | Pages: 26

Extension: PDF | Download: 0

Share
Transcript
Jüri Gümnaasium E AINED ÕPILASE IGAPÄEVA ELUS MAIUSTUSTE JA VAHEPALADE NÄOL Uurimistöö Koostaja: Joonatan Liivamägi 11.ki klass Juhendaja: õp Maarika Avloi Jüri 2013 1. SISUKORD 1.SISUKORD SISSEJUHATUS KIRJANDUSLIK OSA E-ained E-ainete liigitus päritolu järgi E-ainete liigitus toime põhjal Toiduvärvid (E 100 E 199) Säilitusained (E 200 E 299) Antioksüdandid (E 300 E 399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad. (E 400 E 499) Muud lisaained (E 500 E 1500) E-ainete ohtlikkus Lisaainete koguste regulatsioonid Soovitusi tervise hoidmiseks UURIMUSLIK OSA Uuringu teostamise meetodid ja vahendid Küsitluse kirjeldus Katsegruppide kirjeldus Arvutused ja andmetöötlus Kogutud andmed ja nende analüüs KOKKUVÕTE SUMMARY KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa Lisa Lisa 2. SISSEJUHATUS Minu uurimustöö teema on E ained õpilase igapäeva elus maiustuste ja vahepalade näol. Mind huvitab, millised E-ained on ohtlikud inimese tervisele. Tahaksin selle teema kohta rohkem teada saada ja teavitada ka teisi (õpilasi ja õpetajaid). Räägitakse, et peaaegu kõikidele toitudele lisatakse erinevaid lisaaineid, millest mõningad võivad olla väga kahjulikud. Soovin teada saada, millised on kõige ohutumad ja kõige ohtlikumad E-ained ja mis tagajärgi või haigusi need ained põhjustavad. Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid, mille käigus on selgunud seosed inimeste tervise probleemide ja erinevate toitude vahel (Erin, 2010; Statham, 2009; Kala, 2006). Põhjustena on leitud nendes toitudes sisalduvate keemiliste lisaainete hulk ja koostis (Teesalu, 2006; Oma töös uurin, kui suur hulk keemilisi lisaaineid (E-aineid) meie kooli õpilased igapäevaselt söövad. Esitan oma uurimustöös järgmised küsimused: 1. Millised E-aineid sisaldavad toiduained on kõige levinumad koolilaste toidus? 2. Milliste klasside õpilased tarvitavad ohtlikumaid E-aineid sisaldavaid maiustusi ja vahepalasid ja kui sageli? 3. Millised tarvitatavatest E-ainetest on tervisele kõige ohtlikumad? Sellega seoses püstitan järgmised ülesanded: 1. Koostada ankeet, kus küsitlen erinevate klasside õpilasi selle kohta, milliseid ja kui tihti maiustusi ja vahepalasid nad igapäeva elus tarbivad. 2. Korraldada ankeetide täitmine klassi õpilastele Jüri Gümnaasiumis. 3. Sisestada arvutisse ja analüüsida ankeetide tulemused. 4. Teha tööst kokkuvõte. Töö ülesehitus: 1. Kirjanduslik osa, mis hõlmab E-aineid, nende liigitust ja nende kahjulikkust ja ohtlikkust tervisele. 2. Uurimuslik osa, mis käsitleb õpilaste antud vastuseid küsimustikule ja analüüsib, milline on õpilaste harjumus maiustuste ja vahepalade näol ning milliseid E-aineid ja kui tihti nad tarbivad. Töös kasutan nii internetiallikaid, kui ka paberkandjal saadavat materjali. 3 3. KIRJANDUSLIK OSA 3.1. E-ained E-ained ehk lisaained on toitu tahtlikult lisatud ained. Nende kasutamise eesmärgiks on toote riknemise pidurdamine ning välimuse, struktuuri, maitse, aroomi või mõne muu omaduse parandamine. Toiduainetes arenevad bakterid, pärm- või hallitusseened võivad põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Säilitusaineid kasutatakse tihti tootja huvides, et toodet võimalikult kaua müüa saaks. Poest leiab küll mitmeid tooteid, mille pakendi peale on tootja suurelt kirjutanud ei sisalda säilitusaineid - see aga ei välista, et selles tootes ei leidu teisi toidu lisaaineid nagu nt värvained või kunstlikud magusained, ka nende seas on tervisele kahjulikke aineid. (http://www.tervitus.ee/e-ained-toidus) Kas ilma E-aineteta siiski ei saaks? Aastatuhandeid on ju inimesed saanud hakkama toiduga, kus lisaaineid ei ole. Eks see on meie kultuuri eripära, mis nõuab, et toit oleks esteetiline (ilus). Kuna tänapäeva turundus seda enam ei võimalda (suur osa toitudest veetakse laevadega teiselt poolt maakera), siis tuleb kasutada teaduse avastatud nippe. Suur hulk lisaaineid lisatakse toidu välimuse müügikõlblikumaks muutmise pärast. Säilitusaineid kasutatakse peamiselt toidu riknemise vältimiseks. Lisaaineid sisaldavat toitu on nimetatud tänapäeva mugavustoiduks. See säilib kaua ja peab välja nägema ahvatlev. Toiduainel on lõhn, maitse, värv, säilivus ja kvaliteet, milleta seda ei osteta. Selle kvaliteedi tagamiseks ongi tootjal abiks E-ehk lisaained. (Erin, 2010) E-tunnus tähendab et lisaaine on enam vähem ohutuks tunnistatud ja Euroopa Liidus lubatud (https://www.riigiteataja.ee/akt/ ). Neile on kehtestatud ohutu tarbimiskogus (ADI Acceptable Daily Intake), mis aga pole välistanud seda, et need tegelikult ohtlikud ei ole (http://www.tervitus.ee/tervislik-toitumine). Peale numbrilise tähise on lisaainetel ka nimetused ning üht lisaainet võib nimetada päris mitut moodi. Näib, et seda kasutatakse pigem ostjate segadusse ajamiseks, et ehk siis kui E-d pakendil kirjas pole, on toiduaine ohutu (Erin, 2010) E-ainete liigitus päritolu järgi Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil vastavalt päritolule: 4 1. Looduslikud lisaained, mis on eraldatud looduslikust toorainest ning põhjustavad inimesele kõige vähem probleeme (nt soja letsitiin E322); 2. Loodusidentsed lisaained, mis saadakse keemilise sünteesi tagajärjel ja on looduses esinevate keemiliste ühendite analoogid. Toime on nõrgem võrreldes looduslike analoogidega. Nende lagundamine ei tohiks meie keha rakkudele vaeva tekitada (nt sidrunhape E300); 3. Sünteetilised lisaained, mis on inimese organismile kõige ohtlikum lisaainerühm. Nad on kehavõõrad ühendid, meie ainevahetuses ei pruugi nad soodsalt muunduda ega laguneda. Neile looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E951) (Kala, 2006; Teesalu, 2006) E-ainete liigitus toime põhjal Euroopa Liidus kasutatakse toidu lisainete tähistusi E ja numbrikoodiga. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199); 2. säilitusained (E 200 E 299); 3. antioksüdandid (E 300 E 399); 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499); 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, želeerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. (http://www.tervitus.ee/eained-toidus; https://www.arst.ee/et/uudised-ja-artiklid/kuu-teemad/34705/e-ainedtoidus) Toiduvärvid (E 100 E 199) Eesti Maaülikooli dotsent, toidutoksikoloog Tõnu Püssa väidab, et sünteetilised toiduvärvid on toksikoloogiline probleem, need on kõigist toidulisanditest kõige kahtlasemad (http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-146). 5 Säilitusained (E 200 E 299) Säilitusaineid kasutatakse pärssimaks bakterite elutegevust ja pidurdamaks pärmseente kasvu. Kuna sellega pikeneb toidu säilivusaeg, siis on pikem ka toote müügiaeg. Enam levinumatest toon välja järgmised säilitusained: 1. Sorbiinhape E200 allergeen, võib tekitada kõhuvalu, käitumishäireid ning mõningatel andmetel on ka teratogeenne. Kasutatakse maiustustes ja energiajookides. (Kala,2006; Statham, 2009) 2. Bensoehape E210 võib tekitada ülitundlikkusreaktsioone, mõjuda kantserogeenselt. Sagedamini kasutatakse pagaritoodetes, juustus, alkoholis, energiajookides, konservides, mahlades ja kommides. (Kala, 2006; Statham, 2009) 3. Parabeenid E kasutatakse nii toiduainetes kui ka kosmeetikas. Väidetavalt soodustavad vähirakkude teket ning rikuvad hormonaalset tasakaalu. Võivad põhjustada nahalöövet, allergiat, tekitada rinnavähki. Eriti ohtlik on ühes tootes esinevate parabeenide koostoime. Parabeene kasutatakse mahlades, siirupites, jäätises, siidris, närimiskummis. (Kala, 2006; Statham, 2009) 4. Väävliühendid ehk sulfitid E kasutatakse viinamarjaveinides, küpsistes, kuivatatud puuviljades, mahlades. Eriti tundlikud on astmaatikud. Võivad tekitada hingamisraskusi, limaskestaturseid, nõgeslöövet, maoärritust. (Kala, 2006; Statham, 2009) Antioksüdandid (E 300 E 399) Antioksüdante kasutatakse happesuse regulaatoritena karastusjookides aga ka rasvaste toitude puhul, vältimaks nende halvaks minemist. Need säilitavad toidu lõhna-, värvi- ja maitseomadused. Kahjulik antioksüdant on näiteks E310 ehk propüülgallaat, mida kahtlustatakse kantserogeensuses (keemiline aine, mis võib põhjustada pahaloomulisi kasvajaid). E319, E320, E321 võivad olla kantserogeensed, mutageensed ja teratogeensed. Toidus kasutatakse neid õlides, salatikastmetes, kartulikrõpsudes, maiustustes. (Kala, 2006; Statham, 2009) 6 Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad. (E 400 E 499) Neid kasutatakse eesmärgiga aidata vedelikel seguneda ja segul koos püsida. Kahjuliku mõjuna kahtlustatakse neid kantserogeensuses ning luude hõrenemise soodustamises. Laialdaselt kasutusel näiteks küpsistes ja jäätistes. (Kala, 2006; Statham, 2009) Muud lisaained (E 500 E 1500) Happesuse regulaatoreid ja paakumisvastased aineid kasutatakse toidu happelisuse või aluselisuse muutmiseks ning reguleerimiseks. Siin grupis sisaldavad paljud lisaained alumiiniumit, mis tõenäoliselt mõjub halvasti närvisüsteemile (Alzheimeri, Parkinsoni tõved). Neid kasutatakse palju küpsistes. (Kala, 2006; Statham, 2009) Lõhna- ja maitsetugevdajad annavad toidule erilise ja meeldivalt soolase maitse. Kasutatakse palju kartulikrõpsudes. E621 ehk kunstlik naatriumglutamaat ärritab närvisüsteemi ning kutsub liialdamisel esile Hiina restorani sündroomi (punetuse, õhetava kuumatunde, iivelduse, seedehäired, higistamise, südamekloppimise, valu). Eriti peaksid naatriumglutamaati vältima astmaatikud ja peavalude käes vaevlevad inimesed. (Kala, 2006; Statham, 2009) Magusained, magustajad on kunstlikud magustajad. Neid kasutades on võimalik valmistada madala kalorsusega tooteid (light, suhkruvaba, zero). Näiteks E951 ehk aspartaam võib põhjustada iiveldust, kõhuvalu, ajukasvajaid, Alzheimeri tõbe, nägemishäireid. Kasutatakse palju karastusjookides, jäätistes, mahlades, nätsudes. (Kala, 2006; Statham, 2009) 3.4. E-ainete ohtlikkus Kuigi E-ainete nimekirjas leidub ka inimesele ohutuid aineid, põhjustab siiski suur osa neist terviseprobleeme, mis võivad oma raskuse poolest laialdaselt varieeruda. Kui osad põhjustavad lokaalseid ärritusnähtusid, siis teiste toime võib olla lausa kantserogeenne, mutageenne ja teratogeenne. Poes leiduvatest toodetest sisaldavad peaaegu kõik E-aineid. (Erin, 2010) Potentsiaalsesse riskirühma võib kuuluda meist igaüks, kuid eelkõige on ohustatud lapsed, rasedad ning tervisehäiretega inimesed. Enamasti leiavad just koolilapsed poes üles need kõige kirevamad ning enim toidu lisaaineid sisaldavad tooted. Tihti on need tooted oma kuju, värvuse ja pakendi poolest just lapse pilku köitvad ning tootja poolt selgelt ka lastele suunatud, kuigi nende koostis on reeglina ebatervislik. E-aineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste 7 haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed E-ained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist.(http://www.tervitus.ee/e-ained-toidus) Näiteks Estrella kartulikrõpsude pakil lubab suur kiri, et toode on kunstlike lisaaineteta. Koostises on aga väikselt kirjas naatriumglutamaat. Tihti krõpsude kõrvale joodav Coca-Cola light ei anna peaaegu üldse kaloreid, kuna sisaldab suhkrust 200 korda magusamat kunstlikku magusainet aspartaami (E951), mis koosneb kolmest kemikaalist: aspargiinhappest ehk aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist ehk puupiiritusest, mis on kõik väga ohtlikud ained tervisele. (http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/miks-on-kropsupakki-nii-raskekaest-panna.d?id= ) Toon uuesti kokkuvõtlikult välja need E-ained, mida peaksid vältima esmajoones noored: 1. Toiduvärvid (E100 - E199) - eriti ohtlikud on sünteetilised asovärvid - ohtu tuleks märgata erinevates värvilistes toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid ja krõpsud. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida lubatakse kasutada. Toiduvärvid võivad põhjustada allergilist nohu, halvendada astmat, tekitada lastel hüperaktiivsust ja käitumishäireid (ärritatus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused), naha- ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu. (Erin, 2010) 2. Säilitusained (E200- E299) - see grupp on kõige laiem. Säilitusaineid leidub ka kõikides jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades, mahlades ja limonaadides. Säilitusained põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust. Küpsistes esinevad väävli ühendid võivad tekitada hingamisraskusi, limaskesta turseid, nõgeslöövet, maoärritusi. Karastusjookides kasutatavad bensoehape ja sorbiinhape võivad tekitada ülitundlikkusreaktsioone, kõhuvalu, käitumishäireid ning mõjub eriti halvasti lastele. (Erin, 2010) 3. Maitsetugevdajad (E620 - E623) - enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase maitse. Kõige enam leidub seda kartulikrõpsudes ja teistes ülisoolastes toodetes. Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks lapsed üldse süüa. Osadel inimestel võib rohke naatriumglutamaat toidus põhjustada haiguslikke nähtusi 8 - näo ja rindkere punetust või valu, kuumatunnet, peavalu, mis kaovad poole tunni möödudes. (Erin, 2010) 4. Sünteetilised suhkruasendajad (E950 - E954) - neid leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Kunstlike magusainete toime eripära inimorganismile on selles, et ta põhjustab aeglast ja pikaajalist kahju. Reaktsiooni tekkimiseks võib kuluda aastakümneid ning võib ilmneda alles lastel või lastelastel. Probleemidena on kirjeldatud iiveldust, sügelemist, juusteväljalangemist, närvihaigusi, nägemishäireid. (Erin, 2010) 5. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Neid on paljudes karastusjookides, mahlades. Lisaks suhkru asendajatele on sama ohtlikud ka vähendatud rasvasisaldusega tooted, milles samuti kasutatakse lightmärgistust. (Erin, 2010) 3.5. Lisaainete koguste regulatsioonid Erinevate E-ainete piirnormid Eestis varieeruvad suuresti ning need on iga aine kohta välja toodud Vabariigi Valitsuse poolt väljaantud määruses, millega on Internetis võimalik tutvuda ja millele vastavat aadressi on võimalik leida kasutatud allikate alt (https://www.riigiteataja.ee/akt/ ). Maksimaalne tarbitav kogus, mille juures lisaaine ei ole veel toksiline, selgitatakse välja loomkatsetes. Saadud mittetoksilist doosi vähendatakse ja niiviisi defineeritakse inimesele soovitatav päevane lisaaine piirdoos ehk tarbimisnorm. Nimetatud piirdoos on iga vanusega inimese jaoks ühesugune ning seotud ainult kehakaaluga. Seega nooremate klasside õppilased on suuremas riskirühmas. Täiskasvanute puhul jäävad tarbitud lisaainete kogused reeglina allapoole soovitatavat tarbimisnormi, mida ei saa aga öelda laste ja tervisehäiretega inimeste kohta. (http://www.tervitus.ee/tervislik-toitumine) Naatriumglutamaati võib normide kohaselt olla toidus ühe kilo kohta kuni 10 g. Tavaliselt lisatakse seda aga korda vähem. Enamikule on see ühend kahjutu, ülitundlikel inimestel põhjustab aga terviseprobleeme. Näiteks Hiina restorani sündroomi näo, kaela ja rindkere punetust, õhetavat kuumatunnet, iiveldust, seedehäireid, südamekloppimist, liigese- 9 või lihasevalu, peapööritust või tugevat peavalu. Glutamaatide liigtarvitamisega on seostatud Parkinsoni ja Alzheimeri tõbe, krampe, dementsust ja ajukasvajaid. Glutamaatide liigse tarvitamise eest hoiatatakse eriti lapsi, rasedaid, ülekaalulisi, peavalu või migreeni all kannatajaid, astmaatikuid ja allergikuid. (http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/miks-onkropsupakki-nii-raske-kaest-panna.d?id= ) Aspartaami päevaseks ohutuks koguseks on kehtestatud 40 mg kehakaalu kilogrammi kohta. Coca Cola light liitris võib seda olla kuni 600 ml. Normid on tehtud enamuse baasil, aga iga inimene on erinev. Vähemusele võivad lisaained tekitada suuri terviseprobleeme. (http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/miks-on-kropsupakki-nii-raske-kaest-panna.d? id= ) 3.6. Soovitusi tervise hoidmiseks Kõige parem on süüa kodus ema valmistatud toitu, kes valmistab toitu ise ning kasutab maitsestamiseks pipart, soola ja looduslikke ürte. Väldi töödeldud toite ( kiirtoite, jne). Loobu limonaadist, karastus- ja energiajookidest ning asenda need mineraalvee ja mahladega. Toitu mitmekülgselt, nii väldid mõne lisaaine suures koguses sattumist organismi ja hoidud sünteetiliste ainete kuhjumisest põhjustatud kahjustustest. Õpilaste toit peab olema võimalikult vaba igasugustest lisaainetest, eriti sünteetilistest, kuna nende päevane ohutu kogus on oluliselt väiksem kui täiskasvanutel. Hoidu täielikult kunstlikest magusainetest ja light toodetest ning vähenda ka liigset suhkru või soola kogust toidus. Kasuta võimalusel kuumutamata rasvu (või, külmpressõli), sest kuumutatud rasvad (kartulikrõpsud) sisaldavad transrasvhappeid. Väldi kindlasti tooteid, milles on korraga mitu kahjulikku E-ainet (kommid, energiajoogid, küpsised, krõpsud jne). Organismi aitab puhastada veejoomine, puu- ja juurviljade, täisteratoodete ja pähklite söömine. Kasuta toidus värskeid ja vähetöödeldud, lühikese säilivusajaga toiduaineid. 10 Tutvu alati pakendile kirjutatud infoga, nii saad ise otsustada, kas toodet osta või mitte. (Erin, 2010; Teesalu, 2006) 11 4. UURIMUSLIK OSA 4.1. Uuringu teostamise meetodid ja vahendid Küsitluse kirjeldus Uurimustöö läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mis koosnes 27 erinevast küsimusest. Küsimused olid valikvastustega. Küsimustiku põhjal tahtsin teada, millised on õpilaste eelistused maiustuste osas, kui sageli nad tarbivad maiustusi, mis sisaldavad E-aineid ning milliseid E-aineid sisaldavad koolilaste maiustused ja vahepalad. Vastuste analüüsi kaudu püüan saada vastuse, kui teadlikud on õpilased E-ainetest ning nende mõjust organismile. Küsimustik on toodud Lisas Katsegruppide kirjeldus Uurimuses osales 186 Jüri Gümnaasiumi õpilast klassist. Kõige rohkem vastajaid oli 8. ja 9. klassis, mõlemas 52 õpilast. 7. klassis oli vastajaid 41 õpilast. 10. klassis oli õpilaste arv 27 ja 11. klassis oli vastajaid 14 õpilast. Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilaste arvud klasside lõikes Arvutused ja andmetöötlus Uurimistöö statistika teostamiseks sisestasin küsimustiku vastused Open Office.org Calc versioon programmi, mille abil toimus arvutamine ning diagrammide koostamine. Statistika koostamisel kasutasin funktsioone counta() ja sum() ning tulpdiagrammid vormistasin valikuga Chart Kogutud andmed ja nende analüüs Küsimusele Milliseid karastusjooke meeldib Sulle juua? pakkusin ankeedis välja variandid Coca-Cola, Fanta, Sprite. Selgus et õpilased joovad karastusjooke küllalt palju. Kõige enam meeldib neile Coca-Cola, 39-56% õpilastest. Üllatav oli, et 10. ja 11. klassi õpilased tarbivad Coca-Colat kõige rohkem, vastavalt 56% ja 52%. Nemad peaksid olema teadlikumad sellest, 12 et Coca-Cola on happeline ning on kahjulik hammastele. Lisaks sisaldab Coca-Cola kunstlikku magusainet aspartaami (E951), mis koosneb kolmest kemikaalist - aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist, mis on kõik väga ohtlikud ained tervisele. Karastusjookidest tarbitakse palju ka Sprite, 28-40% õpilastest. Fantat vaid 10-24% õpilastest. Joonis 2. Küsimusele Milliseid karastusjooke meeldi
Related Search
We Need Your Support
Thank you for visiting our website and your interest in our free products and services. We are nonprofit website to share and download documents. To the running of this website, we need your help to support us.

Thanks to everyone for your continued support.

No, Thanks