Bio

Description
1. NUKLEIINHAPPED 2. Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).  kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. …

Please download to get full document.

View again

of 134
All materials on our website are shared by users. If you have any questions about copyright issues, please report us to resolve them. We are always happy to assist you.
Information
Category:

Technology

Publish on:

Views: 10 | Pages: 134

Extension: PDF | Download: 0

Share
Transcript
  • 1. NUKLEIINHAPPED
  • 2. Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).  kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.  nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA
  • 3. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :  viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.  lämmastikalus  fosfaatrühm suhkur fosfaatrühm lämmastikalus
  • 4. DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid).
  • 5. DNA 4 lämmastikalust: A – adeniin G – guaniin T – tümiin C – tsütosiin
  • 6. Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).  Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.  DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.  DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
  • 7. DNA ehitus
  • 8. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C
  • 9. Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.
  • 10. DNA molekuli ülesanded organismis  Kromosoomide põhiline koostisosa  Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).
  • 11. RNA ehitus  RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis. -A-U-G-G-C-A-C-C-G-U-  Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U - uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G
  • 12. RNA 3 erivormi mRNA - informatsiooni RNA Info toimetamine DNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA - transport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
  • 13. RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. A-U T-A C-G G-C Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel A A T C G C T T A
  • 14. Ülesanne 1 • Leidke sobivad ioonid: • Tagab rakkude erutuvuse • Tagab keskkonna happelisuse • Esineb kilpnäärme hormooni koostises • Osaleb raku varustamisel energiaga • Esineb luude koostises • Esineb hemoglobiini koostises • Esineb klorofülli koostises
  • 15. Ülesanne 2 • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus • pH 1......3 inimese veri • pH 5.....6 inimese maomahl • pH 6.....7 destilleeritud vesi • pH 7 seebilahus • pH 7.....8 happevihm • pH 10...11 uriin
  • 16. LIPIIDID
  • 17. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki
  • 18. .
  • 19. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed
  • 20. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
  • 21. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes – raps, kanep Õli viljades – oliivid, pähklid
  • 22. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
  • 23. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba
  • 24. Fosfolipiidid …sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel. fosfaatrühm rasvhapped
  • 25. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid
  • 26. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
  • 27. Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.
  • 28. Ateroskleroosi teke Kolesterooli molekulid Kolesterool ladestub Ateroskleroos
  • 29. Südame atakk - infarkt
  • 30. Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus on südame-veresoonkonna haigused! ME SAAME NEID ÄRA HOIDA: EI SUITSETA! EI SÖÖ LIIGA PALJU! EI SÖÖ LIIGA PALJU MUNE, RASVAST LIHA, JUUSTU, VAHUKOORT, VAID SELLE ASEMEL KA KALA! EI JOO KANGET ALKOHOLI! OLEME FÜÜSILISELT AKTIIVSED!
  • 31. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast
  • 32. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES
  • 33. Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g – 38,9 kJso 9,3 kcal
  • 34. Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
  • 35. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad)
  • 36. Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
  • 37. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
  • 38. Temperatuuri hoidmine
  • 39. Kõrbetaimed kaitsevad end
  • 40. Energia varuaine.
  • 41. Taimede seemnetes on õlid. Milleks?
  • 42. Vedelad rasvad on õlid, peamiselt taimedes
  • 43. Miks just veeloomad on paksu rasvakihiga?
  • 44. Morsk • Dugong
  • 45. Hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist
  • 46. Siseelundite kaitse
  • 47. RAKKUDE KOOSTIS
  • 48. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem? Hapnik, süsinik, vesinik. Ka lämmastik, fosfor, väävel (kokku 98%). Neid, mida ülivähe leidub, nim. mikro- elementideks Cu, Zn, I, F jne. Millised ained on rakkude koostises? orgaanilisi ained - 18% anorgaanilisi ained - 82% (peamiselt vesi)
  • 49. ANORGAANILISED AINED 1. VESI 70 – 95% (98%) Vett on nimetatud elu anorgaaniliseks aluseks. Teadlased peavad teistel taevakehadel elu leidumise eelduseks vee olemasolu. Miks?
  • 50. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
  • 51. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑
  • 52. Kindlustab rakkudes siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
  • 53. 2. Katioonid organismides K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis. rakurõhu reguleerimine. füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luudele tugevus. NH4-ioonid: valkude laguproduktina välja. Mg-ioonid : klorofülli koostises. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises
  • 54. Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Sünaps on kahe neuroni ühinemise koht.
  • 55. Luukoe vaheaine sisaldab Ca aatomeid
  • 56. Hemoglobiin sisaldab raua aatomeid
  • 57. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit
  • 58. Tänu klorofüllile toimub fotosüntees Taime lehe rakud sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll
  • 59. 3. Anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 kehast välja. Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo- lipiidide koostises. Joodiioonid: kilpnäärmehormooni koostises Kuidas inimene saab mineraalaineid?
  • 60. Fosfaatioon
  • 61. Fosfaadid on fosfolipiidide koostises kõikides membraanides
  • 62. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks
  • 63. Ülesanne 1 • Leidke sobivad ioonid: • Tagab rakkude erutuvuse • Tagab keskkonna happelisuse • Esineb kilpnäärme hormooni koostises • Osaleb raku varustamisel energiaga • Esineb luude koostises • Esineb hemoglobiini koostises • Esineb klorofülli koostises
  • 64. Ülesanne 3 • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus • pH 1......3 inimese veri • pH 5.....6 inimese maomahl • pH 6.....7 destilleeritud vesi • pH 7 seebilahus • pH 7.....8 happevihm • pH 10...11 uriin
  • 65. ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS
  • 66. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : • Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, F, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu
  • 67. Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg – toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.
  • 68. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
  • 69. Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
  • 70. Fosforit leidub:
  • 71. Väävlit leidub:
  • 72. Mesoelemendid Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
  • 73. Kaaliumi leidub:
  • 74. Naatriumi leidub:
  • 75. Mesoelemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks. Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.
  • 76. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan. Kaltsiumi leidub:
  • 77. Magneesiumi leidub:
  • 78. Mesoelemendid Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub:
  • 79. Mikroelemendid Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.
  • 80. Rauda leidub:
  • 81. Joodi leidub:
  • 82. Kasutatud materjal: • www.ampser.ee
  • 83. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? • Sisaldavad alati süsinikku (C) • Tekivad organismides • Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.)
  • 84. SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD
  • 85. Mõiste • Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. • Süsivesik ≠ suhkur
  • 86. Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
  • 87. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise.
  • 88. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse.
  • 89. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos
  • 90. Riboos ja desoksüriboos Riboos Nukleiinhapete koostises. RNA Desoksüriboos Nukleiinhapete koostises. DNA C5H10O4 C5H10O5
  • 91. Glükoos ehk viinamarjasuhkur Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
  • 92. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6
  • 93. II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos
  • 94. Maltoos ehk linnasesuhkur Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned).
  • 95. Laktoos Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
  • 96. Sahharoos Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel.
  • 97. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen
  • 98. Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad varu-energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis).
  • 99. Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad).
  • 100. Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
  • 101. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
  • 102. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS:
  • 103. Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
  • 104. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: Tärklis (taimedes) Glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas
  • 105. Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
  • 106. VALGUD
  • 107. Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast.
  • 108. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped Aminohapped
  • 109. Erinevaid aminohappeid on 20 • Miks saab olla nii palju erinevaid valke? • Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis. • Mis määrab valgu ülesande (töö)? • Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. • Mis määrab aminohappelise järjestuse? • DNA
  • 110. Mõned aminohapped
  • 111. Peptiidsideme moodustumine
  • 112. primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Valgustruktuurid
  • 113. Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
  • 114. Sekundaarstruktuur  α - heeliks  β - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud
  • 115. Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega.  Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud  Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen
  • 116. Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega.
  • 117. Valkude struktuurid Esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed. Teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed). Kolmandat järku struktuur on gloobul (nõrgad sidemed). Kui ühinevad mitu polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur.
  • 118. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.  Mehaanilisel teel  Kõrge temperatuuriga  Keemilisel teel  Kiirguse toimel
  • 119. Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine.
  • 120. Valkude ülesanded Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
  • 121. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
  • 122. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
  • 123. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
  • Related Search
    We Need Your Support
    Thank you for visiting our website and your interest in our free products and services. We are nonprofit website to share and download documents. To the running of this website, we need your help to support us.

    Thanks to everyone for your continued support.

    No, Thanks